Raamib kaunilt peenraid, hõbedased lehed sobivad hästi punaste, roosade või purpursete lilledega. Taime kõrgus 25-40 cm, lehed sügavalt lõhestunud hõbevalged.
Väikesed kollased õisikud on vähe dekoratiivsed ja eemaldatakse ilmumisel. Suurepäraselt sobib kõrvuti salviate, begooniate ja pelargooniumitega.
Agrotehnika: taim eelistab kerget mulda ja päikeselist kasvukohta. Paljundatakse seemnetega, mis külvatakse veebruaris märtsis külvikasti. Seemned kaetakse õhukese kihi peene liivaga.
Külv kaetakse klaasiga ja asetatakse valgesse kohta. +18°C juures ilmuvad tõusmed 7- 14 päeva jooksul. Istikud pikeeritakse 2 pärislehe faasis. Taimed istutatakse välja mai keskpaigas jättes taimede vahekauguseks 25-30 cm.
Seemned külvatakse istikute saamiseks veebruaris- märtsis, raputades külvid üle peeneteralise liivaga ning kaetakse klaasiga. Mõõdukalt soojas (+18°C) ja valges kohas tärkavad seemned 1-2 nädalaga.
Alguses arenevad nad aeglaselt, taimed pikeeritakse paari pärislehe ilmumisel. Avamaale istutatakse mai keskel vahedega 25 cm.
1,0 g =1750-1900 seemet.
Hõbeleht. Eng.: Dusty miller, Sea ragwort, silver ragwort, annual dusty miller, silver dust. Suom.: Hopeavillakko. Sven.: Silverek. Bot. syn.: Senecio bicolor.
Rannikuäärse viltlehe - Senecio cineraria DC (syn. mere hõbeleht - Cineraria maritima L.) kodumaa on Vahemere ääres. Mitmeaastane taim, kasvatatakse kui üheaastast, dekoratiivsete lehtedega.
Lehed sulgjalt eraldi asetsevad, kaetud altpoolt hõbedase vildiga, tänu millele on taim valkjalt hõbedase värvusega. Kollaste õite kobarad on vähedekoratiivsed ja ilmumist mööda on soovitav eemaldada. Vahemereäärse hõbelehe lehtede "valge"värvus saab hästi nähtavaks täispäikeses. Pinnase suhtes ei ole nõudlik, kuigi eelistab kergeid muldi. Paljundatakse seemnetega, mis külvatakse märtsis kastidesse, tõusmed pikeeritakse. Mai lõpus- juuni alguses istutatakse taimed avamaale. Kasutatakse viltlehte kõikvõimalikes lillepeenardes, kõige sagedamini erksate petuuniate, leeksalvei, bordoopunaste lehtedega kanna, päsmaslille, heliotroobi ja peiulille istutuse ääristaimeks. Kasvab suurepäraselt konteinerites või suures õuevaasis.
* Viltleht - huvitav sugukond.
Sinna kuulub nii tsineraaria, kui ka mõned sukulendid, samuti mõned roniliaanid. Toataimena kasvatatakse mõnda efektset viltlehe liiki. Taim armastab valgust, kuid teda tuleb kaitsta otseste päikesekiirte eest. Talvituvad +10°C juures. Kastmine on soovitav väga rikkalik, kuna taimel on niiskuse suhtes kõrge nõudmine. Isegi lühiajaline mulla kuivamine kutsub esile õitsemise pidurdumise, kõrge õhuniiskus aga pikendab seda.
Vilt- ristirohi (Senecio cineraria)- väga dekoratiivsete lehtedega väikese talvekindlusega põõsas, mis on pärit Vahemeremaadest. Külma talvega rajoonides kasvatatakse kui üheaastast taime, mis moodustab esimesel aastal kompaktse, sulglõhiste lehtedega põõsakese. Tänu oma hallikas- valgetele pitsilistele, karvastatud lehtedele, kasutatakse teda laialdaselt aianduses lillepeenarde raamimisel ning vahevärvusna värvilistele taimedele. Vilt- ristirohu liigid ja sordid kasvavad 15-25 cm kõrguseks, vahel ka kuni 50 cm kõrguseks. Kui sügisel, püsivate külmade saabudes (-5°C) katta vilt-ristirohi kuivade lehtedega, võib õnnestuda tema hoidmine kuni järgmise hooajani. Kevadel eemaldatakse surnud taimeosad ja lehed, et need ei segaks noorte taimevõrsete kasvu. Ka sügisel võib taime potti istutada ning tuua valgesse ja jahedasse ruumi talvituma, kevadel aga istutada aeda tagasi. Teisel kasvuaastal ilmuvad väikesed kollased õied, mis on märkamatud ja ei oma mingit dekoratiivset väärtust, seepärast soovitatakse õisikukandjad kohe ilmudes maha lõigata.